Päevaretk Lahemaa rahvusparki Eestist

Kuidas Tallinnast kohale saada

Lahemaa algab umbes 50 km Tallinnast ida pool mööda E20-t ehk Narva maanteed ja lääneväravasse Viru rabasse jõuab autoga 45 minutiga. Ilma autota võta Tallinna bussijaamast Lastekodu 46 Rakvere, Võsu või Narva suunas sõitev kaugbuss ja palu juhil peatuda Viru raba peatuses; ühe otsa pilet maksab €4 kuni €7 ja laudtee algus jääb maanteest paari minuti jalutuskäigu kaugusele. Bussijaama viivad kesklinnast trammid 2 ja 4.

Rannikuküladesse pääsemiseks on vaja kas autot või üht kahest-kolmest päevasest bussist Võsule ja Käsmu, mis on tehtav, aga piirab sind ühe külaga. Rent Tallinnast maksab €40 kuni €65 päevas ja kütus umbes €1,70 liiter. Giidiga päevaretk Tallinnast, tavaliselt kella 8-st 18-ni väikebussi ja giidiga, maksab €70 kuni €95 inimese kohta ja on ilma autota ühe päeva jaoks praktiline valik.

Viru raba: laudtee, mille pärast kõik tulevad

Viru raba on sissejuhatus Eesti rabadesse ja riigi kõige lihtsamini ligipääsetav. 3,5 km laudtee ring viib parklast läbi männimetsa lagedale rabale, mööda kange tee värvi laugastest ja puidust vaatetornist, mis tõstab su kogu tasandiku kohale. See on tasane, tuulega putukavaba, avatud aasta ringi igal kellaajal ja täiesti tasuta. Arvesta aeglasel sammul 90 minutit, tornis peatudes kauem.

Ajastus on tähtsam kui aastaaeg. Päikesetõus, mil udu laugaste kohal lebab, ja tund enne loojangut on muutvad; juulikuu keskpäev on lihtsalt mõnus jalutuskäik paljude teiste seltsis. Talvel on laudtee sageli lumine ja vaikne ning detsembris-jaanuaris kestab valge aeg umbes kella 9-st 15.30-ni, nii et alusta vara. Püsi laudteel — ümbritsev turvas on meetreid sügav ja taimestik taastub jalajälgedest aastakümneid.

Käsmu ja rändrahnude rannik

Käsmut 30 minutit ida pool tunti kaptenite külana, sest nii paljudest peredest läksid mehed merele ja keeluseaduse ajal piirituse salakaubaveole üle Soome lahe. Vanas merekoolis asub nüüd meremuuseum, mis tegutseb annetuste toel ja on üks Eesti omanäolisemaid kogusid. Külast põhja pool on rannajoon täis liustiku toodud rändrahne, mõned väikese maja suurused, ja tähistatud metsarada teeb ringi Käsmu järveni.

Naabruses asuvad Lahemaa poolsaared — Pärispea, Juminda ja Vergi — on veelgi vaiksemad, külma selge vee, tühjade kivirandade ja hajali nõukogude sõjaväevaremetega Hara sadamas, kus kasutusest väljas allveelaevade demagnetiseerimisjaam ulatub merre. Ujuda saab reaalselt juuni lõpust augustini, mil madalad lahed soojenevad umbes 18 kuni 20 kraadini. Siin kandis on vähe osta: võta lõuna kaasa või planeeri söömine Altjal või Võsul.

Altja, Oandu ja metsarajad

Altja on pildiraamatu kaluriküla: võrgukuurid kaardus kruusalahe ääres, puidust külakiik, mida jaanipäeval siiani kasutatakse, ja Altja kõrts, taastatud kõrts, kus oasupp, sealiha ja õlu maksavad €12 kuni €18 ning mis on suvel iga päev avatud. See on autoga päeva hea lõunapeatus ja külast ida poole viiv rannikurada on mõnus 40-minutiline jalutuskäik. Parkimine on tasuta, nagu kõikjal pargis.

Viis minutit sisemaa poole märgib Oandu looduskeskus 375 km pikkuse Oandu-Ikla matkaraja põhjaotsa ja pakub kaht lühikest ringi, mida tasub käia: metsarada läbi vana kuusiku ja koprarada mööda Altja jõge, kus tammid, langetatud haavad ja urud on selgesti näha, isegi kui loomad end hämaruseni varjavad. Mõlemad on alla 5 km, hästi viidastatud ja tasuta. RMK hooldab mõlemal rajal küttepuudega lõkkekohti.

Palmse ja Sagadi: mõisaring

Lahemaa teine pool on kultuuriline. Palmse mõis, von der Pahlenite taastatud baltisaksa mõis, on pargi peakorter ja külastuskeskus; peahoone on sisustatud 18. sajandi lõpu ilmesse ja sissepääs mõisakompleksi maksab umbes €10, park ja järved on vabalt jalutatavad. Sagadi mõis kümne minuti kaugusel lisab metsamuuseumi, hotelli ja korraliku kohviku kõrvalhoonetes, muuseumipilet taas umbes €10.

Rannikule lähemal asuv Vihula mõis on tegutsev mõisahotell vesiveski, viinaköögist saanud spaa ja jalutamiseks avatud pargiga. Koos moodustavad need kolm hea vihmase ilma plaani, kui raba ei ahvatle. Lahtiolekuajad kahanevad väljaspool suve järsult — mitu mõisamuuseumi on maist septembrini avatud 10:00-17:00 ja oktoobrist alates lühemalt või kokkuleppel — seega kontrolli enne hooajavälist väljasõitu. Palmse külastuskeskusest saab ka RMK rajakaarte.

Praktiline: mida kaasa võtta ja millal minna

Veekindlad saapad aasta ringi, sest isegi laudteed muutuvad libedaks ja metsaradadel seisab vesi. Putukatõrjevahend on juunis ja juulis kohustuslik; Oandu ümbruse märja metsa sääsed on tõsine asi. Võta vesi ja toit kaasa, sest ainsad kindlad söögikohad on Altja, Võsu, Sagadi ja Palmse ning mitu neist sulgeb kella 18-ks. Mobiililevi on enamikus pargist hea, kuid sügavamas metsas kohati kehv.

Parimad kuud on mai lõpust septembrini sooja ja pika valguse pärast, septembri lõpp lisab metsavärvid ja tühjad rajad. Talv on tõeliselt ilus ja laudteel saab tavaliselt käia, kuid arvesta umbes kuue tunni päevavalgusega ja kontrolli teeolusid. Nendes metsades elavad pruunkarud, ilvesed ja hundid, kuid kohtumised on haruldased ja juhuslikud; korraldatud karuvaatlusonnid asuvad kaugemal idas Alutagusel, mitte Lahemaal, ja nõuavad eraldi ööbimisbroneeringut.